Palli talu paastumaarjapäevad: Teisipäevane paastumaarjapäev 2014 Palli talus

2014 paastumaarjapäev algas nagu ikka kohtumisega külakeskuse eest, et üheskoos mäele ronida. Suur oli minu rõõm, kui meid Võnnu naisi juba kaks kohalikku naist ees ootasid. Päiksetõusu tervituse rituaalid võisid alata.

Triin oli esimest korda paastumaarjapäeva olulisel sündmusel. Sel mõistetaval põhjusel polnud ta aga taibanud kodus LINNUPETET võtta. Lasime tal ühte pajuvitsa näirida, et ta mul Potimäe ilusaid kaski ei mõrvaks. Lugu siis nii, et paastumaarjapäevast alates tuleb enne kodust välja minekut alati suutäis söödavat võtta, muidu "lind pett sind är" ja siis oled terve aasta kahletunud, jumeta, tõbine ja muidu närb. Linde arvati tagasi tulevat võõralt ja kaugelt, võib olla isegi surmavallast, seega kardeti neid kaasa toovat kuresaapaid, haigusi ja muud mõistetamatut.

Need linnud...

Päiksetõus oli imeilus. Ilm on mahe, tuul oli paras. Ja loomislaulu lugu kõlas - lind ja kolm muna, mis pilluti maaks, päikseks ja kuuks.

Päike on tõusnud, maarjapuna joodud ning ka maaemale antud.

Maaemale ohverdasime muna, mis punase kaitsva vere- ja armastuse värvi lõngaga seotud. Lisaks suure ülepanni koogi, tänu millele meil suured ja terved kapsad kasvavad ning rahalehed suured on.

Maaemale kaabitakse ka hõbedat, et ta ikka tervist, jõudu

ning rikkust toetaks nii meie südames kui kotis.

Paastumaarjapäeva hommikuti kiiguti. Kiikumine tegi terveks, andis karjaõnne.

Meie ajal laulsid naised endast, meestest, armuelust ja naiste väest. Kõike

tuli paluda ja kinnitada ning manada.

Paastumaarjapäeva sann, Palli talus, sai tule alla nats enne kella 10 ja sauna saime kell 14. Ja kõik see aeg me jälgisime kella, et umbes tunni tagant saunas puid peale visata. Ja jõime maarjapuna ning küpsetasime suuri pannkooke nagu kapsalehti. Sõime ka punaseid marju, mis teevad palgetele värvi ja annavad tervist.

Sauna kütmise vahel oli aega (4 tundi nagu juba arvutasite!), et läbi viia vajalikud rituaalid oma kodu kaitsmiseks. Rauamaagia oli juba eelmine aasta kasutusel - tuli koos naisteväega, rauajupp nööri otsas taga lohisemas, täpselt krundi piiri pidi kaitse peal vedama. Tegime sissesõiduteel lausa mitu korda, et oleks tugevam. Ei ükski paha sõna, mõte ega muu jama minu tallu enam sisse ei tule!

Sital on ka maagia! Kui paastumaarjapäeval esimene kärutäis sitta põllule vedada ja laiali laotada,

siis pole nii hullult satikaid-satikaid ja muid kajureid. No jääme siis tulemust ootama, et neid va kartulimardikaid, vastikuid koloraadosid, ei punetaks mu põllul!