Loomislaulud, loitsud ja rituaalid

Koostan siia erinevate laulude, loitsude ja rituaalide kirjeldused. 

LOOMISLAUL
Loomislaul on eesti rahvalaulu tüüp, mis on paljudes teisendites tuntud üle Eesti. Ingeri ja karjala sama tüüpi laule peetakse eesti omadega väga sarnasteks. Loomislaul jutustab maailma või taevakehade loomisest või tekkimisest linnumunast või muul moel. Tüüpiliselt lendab lind vee kohal, otsides pesapaika. Leitud mättale muneb ta kolm muna, mille tuul vette pühib. Munadest tekivad maa, taevas, päike, kuu ja tähed. (Vikipeedia)
Üle lendsi, linnukene,
üle lendsi ilma kõige,
üle ilma suure järve,
üle ilmatse keriku.
Õtsis maad munetessanna,
aset hautellessanna.
Ei saand maad munetessanna,
aset hautellessanna.
Üle lendsi, linnukene,
üle lendsi ilma kõige,
lendsi üle sinise põesa -
põlge'es sinise põesa,
lendsi üle punase põesa -
põlge'es punase põesa,
lendsi üle kõllakarva -
võttis kõlla kõlvusasta:
siie pean pesa tegema,
siie pean munad munema,
siie poegi haudumaie.
Haudus kuu, haudus kaksi,
haudus pooli kolmatagi,
natukeise neljatagi,
hakkas alle katsumaie:
leis pojad verisulesta.
Hakkas poegija jagama:
üks sai maale marijasta,
tõine põllula kivesta,
kolmas kuusta taiva'aie,
neljas päivast pääle ilma.
Mis sai maale marijasta,
säält nie marid mainitasse;
mis sai põllula kivesta,
säält nie õlled tehtanesse;
mis sai päivast pääle ilma,
säält nie ajad arvetasse;
mis sai kuusta taiva'aie,
säält nie tunnid tunnetasse.
JõhviH II 1. 328/9 (487). 1888.

Sinisirje linnukene, 
sinisirje, kulde kirje 
lendas meie koppelisse
Kolm oli põesast koppelissa: 
üks oli sinine põesas, 
teine oli punane põesas, 
kolmas kullal kirjutatud
Põlgas ta sinise põesa, 
põlgas ta punase põesa, 
võttis kulda armaaksi.
Hakkas ta pesa tegema. 
Tegi kuu, tegi kaksi,
 tegi tüki kolmat kuuda, 
nädaliku neljat kuuda, 
viiendiku viiet kuuda. 
Hakkas ta mune munema.
 Munes kuu, munes kaksi, 
munes kuu kolmat kuuda, 
nädaliku neljat kuuda, 
veerandiku viiet kuuda. 
Hakkas poegi haudumaie. 
Haudus kuu, haudus kaksi, 
haudus kuu kolmat kuuda, 
nädaliku neljat kuuda, 
veerandiku viiet kuuda.
Üks sai kuuks Kuuramaale, 
teine päevaks Pärnumaale, 
kolmas ilmale imeksi, 
neljas täheks taevaaksi, 
viies vikerkaariks veeremaie. 
EÜS X 2571 < Kadrina (Ambla) – V. Rosenstrauch < Leenu Sauberg (1913)

LAULUMÄNG:

Tuli susi, suuri koera,
tuli karu, laia käppa,
laia käppa laanesta.
Kiskus minu kirju härja,
murdis minu musta härja,
ära sõi, sõge, mõlemad.
Härjad murtud,

ERl II Vi 2 < Vaivara.

Veeri, veeri päevakene
Veeri, veeri päeväkene, elle-elle ,leelo-leelo, 2x
Veeri sinnä kos so veli, elle-elle, leelo.-leelo,
Veeri sinnä, kos so sõsar, elle-elle, leelo-leelo,
Veli viie versta taga, elle-elle, leelo-leelo,
Sõsar kuvve kuuse taga, elle-elle, leelo-leelo,
Sääl so hellält hoietasse, elle-elle, leelo-leelo,
Peo pääl so peetässe, elle-elle, leelo-leelo,
Kamalun so kannetasse, elle-elle, leelo-leelo,
Pannas padjule magama, elle-elle, leelo-leelo,
Siidi sisse puhkamaie, elle-elle, leelo-leelo,
Kullasängü kukkumaie, elle-elle, leelo, leelo,
Õbesängü õljumaie, elle-elle, leelo-leelo .


Naistering, üks naine hobuseks ringi sees, üks naine hundiks ringist väljas. Naised liiguvad laulutaktis päripäeva. Hunt proovib ringi murda, naised kaitsevad. Laulu ja mängu tempo ja valjus järjest tõuseb. "Tule susi ollalee" ajal naised ringina jäävad seisma ja tõstavad käed üles, lastes nn mängul alata. Hobune põgeneb, hunt saab ta kätte. Niikaua kui hunt hobust ajab naised laualavad sama lõpufraasi kordust. Laul lõpeb kui hunt saab hobuse kätte.

Hobesemäng 
 Läki hobest ollalee ,otsimaie ollalee(õõ)   
Kuule kulla ollalee,kõrtsimeesi ollalee  
Kõrtsinaene ollalee,Kreetakene ollalee  
Kas te näite ollalee,mi obesta ollalee  

No Määnes olli ollalee,ti obene ollalee 
Linalakka ollalee,laupi otsa ollalee  
Kaput jalga ollalee,õõra silma ollalee  
Kiuds ol peräl ollalee,kullane ollalee  
Kammits kaalan ollalee,karrane ollalee 
 
Ollit küla ollalee,orasse ollalee  
Tantsid küla ollalee,taderikun ollalee
Tule susi ollalee,süü obene ollalee  
Murra maha ollalee, musta mära ollalee  
Tule susi ollalee,süü obene ollalee  

Murra maha ollalee, musta mära ollalee