Eve tuli igaks juhuks nii 38 minutit varem kohale (no see kella keeramise ebalus) ja siis me koos pannkooke küpsetasime linnupetteks. Ning kella 6.15-6.30 vahel jõudsid kõik kohale peale meie luulepiiga Külli, kel on tavapärane harjumus hilineda. Aga ta jõusid, jõudis mäele arvatavaks päiksetõusuks (päiksetõusu ilupildid jäävad sel aastal ära, vt eelmist aastat, sest sel aastal ei antud), hommiku oli lausa nii pime, et laternad panime põlema, et näeks linnupetet kiigel pakku.
Vesistage :-) Nii head ja paremat oli kokku toodud, üks moos oli lausa likööriga. Maarjapuna oli kah kohe mitut sorti - punasest veinist (meile tavapärane) kuni punase hansani muidugist, Setomaa naine Luigase Inara hoolitses tuu iist, pääle sai sõira.
Edasi käime Palli talule maagilise rauakaitse ringi pääle, seekõrd sai veremaagia kah är tettu ja sann üte huuga kütte pandu ja pihlapuu rivile jõudu antu ja lõpus tolle sama ringiga ka sitalendu tettu....ma sai põlla pääl sitaga pihta ja tuu andvat suurt õnne ;-) ja lisaks tiiate - kui sa panet pääle kartulipanekut pooliku kartuli põlla pääle uutma, siis kartulimardikas kui maa seest tule, siis ta om vääga näljane ja ots süvva ja nakas noid kartulit mugima ja sina saat siis nu suure triipega, kes kartulit õgiva, kokku korata ja ära hävitada ning om kindel, et sul om vähemp tolle vastiku martkega suvel tegemist. Vot säänse loo kõnel üts tark naane.
Aituma KARMONA!
