Imelise päiksetõusuga paastumaarjapäev2016

25. märts 2016 oli tõesti imelise päiksetõusuga. See tundub klišeena aga see oli tõesti-tõesti kõige ilusam päiksetõus, mis Looja kinkinud on meile kõigi paastumaarjapäevade reas.
Saime kiigel kokku. Naisi muudkui sõitis kohale ja kokku sai meid kümme: Kaire ja Kare, Külli, Ülle, Kerti, Merle, Külli ja Merike, Aira – kõik toredad naised. Neile, kel LINNUPETE võtmata, söötsin kuuma pannkooki kohe, et ikka oleks ilu ja tegu jääv. Hakkasime aga Potimäele rühkima, riburada reas ja vaatasime aga ahhetavat taevaäärt....ja juba imetlesime, et kui ilus....
Kui olime juba oma siredate kaskede juures Potimäel, kus meid tervitasid vastu eelmiste aastate punased lõngad puuokstel, panime korvid maha. Otsisime välja pannkoogid, avasime maarjapuna ja valmistusime, sest päike muudkui ahhetas rohkem ja rohkem. Tegime sel aastal ka tutvusringi, et naised teaks, kes ikka olid kokku tulnud ning tegime nalja Vaarikese perenaise üle, kelle talu paistis aga keda ennast polnud….Vaikus oli, linnud juba olid asunud laulma, sest päiksetõusu eel juba oli nii valge ja sära muudkui lisandus. Tuul oli olematu, taevas oli fantastiline, pilvetuustid taandusid järjest enam ja enam tõusva valguse eest.

Sel aastal laulsin 1888 aastast üleskirjutatud loomislaulu Jõhvist. Muidu olen ise mõelnud laulu kokku. Järgmine kord jätkan ise. See on palju meeleolukam, mis siis kui ka läheb vahel konarlikumalt aga ikkagi täpselt siin ja praegu. Päikest oodates helises parmupill Potimäel eriti võimsalt. Juba loomislaulu ajal saabus 11. naine, kes rühkis meie silme all meie poole, armas Kati ei leidnud võtmeid üles ja jäi hiljaks. Kuna Kati on kogemustega päiksetervitaja, siis teadis ta mis toimub ja sulandus sujuvalt :-) Seejärel naised võtsid maarjapuna ühiselt ning hõõrusid palgeid lumega, kui helises telefon minu taskus, kust kajasid vastu naised Põlva MV maja juurest, kust hää vaade päiksetõusule - Anu ja Maimu olid seal paastumaarjapäeva tähistamas :-D ning laulsid meile läbi telefoni :-D

Tänasime Maaema ja Jumalaema ning valasime Maaemale maarjapuna, andsime talle suure ülepannikoogi ja punasesse mähitud muna, kraapisime talle hõbedat, et ta meid ikka kaitseks ning õnnistaks väe, tervise ja iluga. Seejärel viisime läbi SOOLAMAAGIA ehk siis tegime enda ümber soolaringi, ise samal ajal manades endale kaitset ja tervist.

Siis aga inspireerus meie Külli, kes sai elamuse puhast valgest lumest ja tundis, et SÜDA heliseb ning tallas lumele südame ning kutsus meid kõiki seda südant väestama. Kõik naised käisid südames ja lõid väe, mis hoiab meie armastust. Isegi minu koerapreili leidis, et südames on parim koht ja asus sinna oksa järama südamerahuga.

Punased lõngad said korvist välja otsitud ning naised võtsid lõngajuppe niipalju kui oli nende südames lähedasi, keda nad soovisid tervendada ja kaitsta. Kased said veelgi juurde punast tuules lehvivat säravpunast lõnga. Parmupilli kõlas loeti palveid ja sooviti parimat, anti kogu oma naisevägi, et Maaema ja Jumalaema meid aitaks, toetaks ning et me looks edasi oma elu täiuse ja rahulolu poole.
Aeg oli üle lumevälja, mis nii ilusti kandis meid, tagasi minna kiigele. Taaskasutus on eriliselt Eestis moes ja ka meie kiiguilu ehk minu eelmisel aastal mehe T-särkidest lõigatud riideribad, said jällegi meie külakiige ehteks seotud. Siis ronisime kõik kiigele, natuke kägises küll meie üheteistkümne all aga….., vastu pidas. Kiigelaul manas meile näisteväge, naisteasjade korras ja tervet funktsioneerimist, naistemõnu hääd kogemist ning muud naisteasjad said korda :-D

Palli talu kööki olen pidanud suureks aga kui sinna kümme naist peab mahtuma, siis on tunne, et ikka nii suur pole ta midagi :-D, kuid häid naisi mahud ikka palju ühte kööki. Valmis taigen, lauale ilmusid kaasatoodud hääd ja paremad palad ning avati ja jagati maarjapuna. Ka teevesi värvus punaseks ning jutt kõlas lauaääres, sest naistel seda jagub. Emad ja emaemad, nende tarkused ja tõed, meie tänased enese kogemused ja tõed ning jagamised, kuidas saaks paremini ja veel paremini! Sel aastal, kuna oli Suur Reede ja vaba päev, siis oli peremees ka kodus, kes võttis enda kanda meie suitsusauna kütmise vastutuse. 
Ühel hetkel tõusime ja tegime RAUAMAAGIA ära ehk siis käisime ümber Palli talu krundi rauakolakaga ja tegime kaitsva ringi peale. Sel aastal valisin kohe vana hangu, et oleks nagu tõsisem väljanägemine ja äkki mõjub veelgi paremini!

Plaanis oli päeva jooksul ka natuke ilu teha. Katsetööna proovisime huulevõideid teha ja no midagi tuli välja küll – üks laar meega ja teine kakao, kaneeli ja meega…..ja siis lihvisid, nühkisid, ja veel lihvisid naised endale pihlapuust kõrvarõngad või rahakotti kaitsva talismani, või tegid kaela või võtmehoidja külge rippuma kauni pihlapuu-kettakese. Linaõliga niisutati puitu veelgi tugevamaks ning hea tunne oli, et miskit jäävat tehtud. On mida kodus näidata mehele ka :-D Kahjuks olin oma seebiretsepti ära kaotanud nii korralikult, et ei leidnud ei õhtul ega hommikul. Aga seebi puhul on väga oluline õige doseerimine ja seega jäigi tegemata :-( Ju olingi läinud liiga suurejooneliseks... küll järgmine aasta jõuab või siin vahepeal....

Kell kiirustab ikka erilise kiirusega aega edasi, eriti kui on hea seltskond ja juttu jagub ning teemasid ja tegevust on. Nii tuligi peremees ja ütles, et nüüd võib varsti-kohe sauna minna. Kümme naist otsis käterätid, kehakoorijad ja peapesuvedelikud välja ning läks. Jälle oli saunalaval korraga kümme naist: „Jummal sekka!“ jah, sest „Jummal on hää miis!“ – vihuti terviseks, pesti üksteise selga, kooriti kõik kehakoorijad kehale ja maha. Pikutati lausa saunapõrandal, joodi sidruni-apelsini vett vahelduseks maarjapunale ning veedeti saunas ligi kolm tundi. Lisaks plaaniti, et muudel aasta maarjapäevadel võiks elulise seksikoolituse ära korraldada ja sündis veelgi häid plaane, mis naisteelu veel paremaks teeks. Kes siis ikka, kui sina ise :-D

Õhtu jätkus köögis, kus söödi laud puhtaks saunas tehtud isuga, joodi maarjapuna ja arutati edasi naisteasju. Oli tore ja mõnus maarjapäev. Sündis uusi tutvusi, millest saab loodetavasti hea sõprus. Taastus vanu sõprusi, keda polnud 100 või lausa 1000 aastat näinud ja kinnitus ikka häid sõprusi, keda igal aastal näed…..elu toob meieni inimesi, keda on vaja, oskame neid hinnata ja hoida. Olete alati teretulnud. 
Ootan Teid palli talus….
Teie
margamarju



Palli talu perenaine Marga Marju ja Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu koolituskeskuse juhataja Lukka Ene rääkimas raadio KUKUS paastumaarjapäevast......KUULA SIIT